Tehnoloogia eetika (Nädal 15)

Igal uuel tehnoloogial on oma halvad küljed ja oma head küljed. See kas mingisugune tehnoloogiline idee on eetiline või mitte, on üpris raske  öelda. Mina usun, et tehnoloogia väljatöötamisel tuleb tugevalt mõelda kas on eetiline võtta see kasutusele.

Eetiline tehnoloogia

Paljud erinevad tehnoloogilised ideed on inimkonna arenemisele palju kaasa aidanud. Näiteks võiks tuua erinevad taastuvenergia lahendused, näiteks päikesepaneelid või tuulegeneraatorid. Kuigi nende tootmine on üpris valus meie maakerale, on nendest palju abi. Et nendest tulu saada on meil vaja ainult kas päikest või tuult, mis on mõlemad looduslikud ressursid. Sellise "rohelise" energia saamine aitab meil vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, mis omakorda aitavad vähendada erinevaid keskkonnaprobleeme.
Seega saame öelda, et isegi kui nende tootmine pole just kõige rohelisem, siis mõte selle taga on üpris eetiline, tahetakse maailma aidata.

Ebaeetiline tehnoloogia

On ka olemas erinevaid tehnoloogilisi ideid, mis ei ole just kõige eetilisemad. Üheks suureks näiteks võiks tuua automaatse massijälgimissüsteemi ja isikuandmete kuritarvitamise. See, et on välja töötatud süsteemid, mis kogu aeg inimesi jälgiksid ja vaataksid, et nad midagi "halba" ei teeks, ei ole just kõige eetilisem. On ka olemas erinevad platvormid mis koguvad inimeste isikuandmeid, ja tihti neid kuritarvitatakse. Selline tehnoloogia on minu arvates suures vastuolus inimeste õigusega privaatsusele ja nende abil tahetakse kontrollida inimesi.
Selline tehnoloogia rikub inimeste põhiõigusi, mis on ebaeetiline.

Lõpplause

Tihti on raske öelda, kas mingi tehnoloogia on eetiline või ebaeetiline. Kontekst on tähtis. Tehnoloogia ja eetika suhe on teema, mis vajab pidevat arutelu ja kaalumist.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Turvariskid (Nädal 14)

 Üheks suurimaks IT-turvariskiks on nõrgad paroolid kuna neid on lihtne ära arvata või murda, võimaldades volitamata juurdepääsu tundlikele süsteemidele. Selle riski minimaliseerimiseks tuleks arvestada Kevin Mitnick valemi kõigi kolme komponendiga: Tehnoloogia, koolitus ja poliitika. Tehnoloogiat saab kasutada, et muuta paroolinõudeid tugevdada, näiteks minimaalne pikkus ja keerukus. Saab ka tuvastada volitamata juurdepääsukatseid ja nende ennetamine, näiteks lukustades konto peale kindlat arvu ebaõnnestunud sisselogimiskatseid. Et turvalisus oleks veelgi parem tuleks kindlasti rakendada mitmefaktorilist autentimist. Koolitus on oluline, kuna see aitab kasutajatel mõista tugevate paroolide tähtsust ja aitab neil aru saada kuidas paroole välja mõelda. Inimesi tuleks harida heade tavade osas, näiteks kasutades kombinatsiooni suur- ja väiketähed, numbrid ja erimärgid. Lisaks tuleks õpetada inimestele, et ei tuleks kasutada sünnipäevi või lemmikloomanimesi. Poliitika kehtestab suunised pa
Lisateave

IT juhid ja nende rollid (Nädal 9)

 Steve Jobs - Juht, arengumootor Steve Jobs oli üks Apple'i kaasasutajatest. Koos Steve wozniakiga tahtsid nad, et Apple oleks vägagi edukas. Sellel oli Steve jobsil suur roll. Steve jobs oli väga nõudlik. Ta seadis tihti oma alluvatele väga kõrged ootused ja oli tuntud oma halastamatuse poolest. Ta nõudis ainult parimat ja ei leppinud vähemaga. Steve jobs oli ka väga innovatiivne. Ta otsis pidevalt viise ja võimalusi oma toodete ja teenuste parandamiseks ja kuna ta on suur visionäär, nägi ta tulevikku ette mida teised teha ei suutnud. Steve Jobs oli väga pühendunud oma ettevõttele ja oma missioonile. Ta tundis suurt huvi tehnoloogia ja oma toodete vastu ja ta lihtsalt tahtis neid maailmaga jagada. Ta pidevalt inspireeris oma meeskonda, kliente võlus ta oma entusiasmi ja emotsionaalsusega.                                                                                                        Ta oli lihtne. Ta püüdis saavutada seda kuldset keskteed, et tema tooted oleksid väga lihtsa
Lisateave

Nädal 10, vaba tarkvara ja autoriõiguste suhe

 Nädal 10 Eben Moglen kirjutas oma 1999. aastal avaldatud artiklis   (Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright) Autoriõigustest. Ta kirjutas seal autoriõigusest ja vabast tarkvarast ja nende kahe võimalikust mõjust autoriõigustele 20 aasta pärast. Nüüd kui on juba üle 20 aasta möödas on päris huvitav vaadata ja mõelda kas Eben Moglen tabas naela pea pihta või mitte. Eben Moglen uskus, et vaba tarkvara sööb välja autoriõigused, kuna see seab ohtu autoriõigused. Ta uskus ka, et info mis on kaitstud autoriõigustega ei saa vabalt levitada. Loogiliselt mõeldes jah, kui infolevik takistatakse autoriõiguste poolt, siis see seab suuri piiranguid selle info levitamisele, mis võib olla rahvale kasulik. Nüüd kui vaadata milline maailma praegu on, siis on näha, et autoriõigused pole mitte kuhugi kadunud. Mõnele võib isegi tunduda, et autoriõigused koguvad hoogu. Ma ei taha nüüd väita, et autoriõigused on halvad, kindlasti mitte. Autoriõigused aitavad kaitsta originaalteost (o
Lisateave