Markus Männik

 Klassikaline kõrgkoolidiplom Klassikaline kõrgkoolidiplom võib olla kas bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad. Pea kõigis Eesti ülikoolides on saadaval väga hea haridus ja annavad inimestele hea võimaluse minna edasi õppima või spetsialiseeruma. Aga miks on kõrgkoolidiplom hea? Paljud inimesed juba praegu ütlevad, et ilma kraadita enam nii hästi tööd ei leia. Enamus tööandjad otsivad just inimesi kellel on ülikoolikraad olemas. Ülikoolikraad näitab seda, et inimesel on olnud piisavalt tahtevõimet ja soovi õppida ja just sellist tööjõudu tööandjad otsivad rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom Rakendus- ja kutsekõrgkoolid pakuvad väga head spetsialiseerumist mingile kindlale alale. Kui mingi inimene tahab kiiruga tööturule siseneda siis on rakendus- ja kutsekõrgkool on selleks hea valik. Kutsekõrgkoolis on õppekava natukene kitsam kui tavalises ülikoolis aga sellegipoolest pakub väga head haridust.  Kindlasti on olemas inimesi kes tahavad ülikooli minna aga ei soovi näiteks matemaatikat õp

 Ärivaraline litsents Eelised: 1) EULA võimaldab tarkvara loojal kontrollida tarkvara kasutamist ja levitamist 2) EULA võimaldab tarkvara loojal teenida raha tarkvara müügi või litsentsimisega Puudused: 1) kasutajatel on tarkvara kasutamiseks piiratud õigused 2) Kasutajad ei saa tarkvara muuta ja endale mugavamaks teha Kuna eelistada?: Kui on tegu tarkvaraga millel on eesmägiks kas äri või kaubandus, siis sobiks see kõige paremini, kuna aitab kaitsta autoriõigused ja sissetuleku. Lisaks aitab ära hoida sarnase tarkvara väljatöötamise. GNU GPL Eelised: 1) Võimaldab kasutajatel tarkvara parandada/täiustada 2) Aitab kaitsta originaalset tarkvara 3) Soodustab koostööd ja ühiskasutust Puudused: 1) Kõik muutused mis tarkvarale tehakse tuleb samuti GNU GPL alusel litsentseeritud 2) GPL litsents ei ole ühilduv Apache litsentsiga 3) Väga ranged reeglid Kuna eelistada?: Kui on tahe, et teie tarkvarale tehakse muudatusi/parandusi, ja et selle lähtekood jääks vabaks, siis sobib see kõige paremini.

 Patent  Minu arust on igal komponendil oma plussid ja miinused aga patent on väga vajalik. Patendiga saab välistada oma toote (nö idee) varastamise. On paljusid inimesi, kes tahavad mingi uue toote kohe endale võtta ja üritavad varastada ideed. kui patenti poleks siis ei oleks enam nö võitlustahet firmade vahel ja uute tehnoloogiate arendus takerduks. Patendid aitavad soodustada innovatsiooni. innovatsioon on tähtis, kuna see aitab kaasa uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamisele, mis võivad parandada meie elukvaliteeti ja suurendada majaduskasvu. Lisaks aitab innovatsioon lahendada olulisi sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majaduslikke probleeme. Neil kellel on patent saavad väga suure eelise ning saavutavad suurema turuosa ja kasumi. Kokkuvõtteks, patendid mängivad suurt rolli soodustades innovatsiooni, kaitsevad intellektuaalseid omandeid ja aitavad kaasa majanduse kasvule. Autoriõigus (copyright) Ma nüüd kindlasti ei taha öelda, et autoriõigus halb asi oleks aga viimasel

Jaga oma teadmisi Internet areneb iga päevaga tohututes kogustes. Iga päev lisandub palju erinevaid funktsioone ja võimalusi. Algajale arvutikasutajale võib alguses väga raske tunduda, kuidas üldse internetis ringi "surfata". 90ndatel oli internet inimeste jaoks ikka veel üpris uus asi ja vajas palju harjumist ja harjutamist. Minu arvates võiksid ja peaksid kõik heatahtlikud inimesed üksteist aitama ja oma teadmisi teistega jagama, sest see aitab kaasa positiivse ja sõbraliku online kogukonna loomisele. Kui keegi satub segadusse või ei tea, kuidas mingit asja internetis teha, võiks alati küsida abi. Teiste abistamine võib kaasa tuua tänutunde ja positiivse suhtumise ning samal ajal aitab see kaasa ka interneti kui terviku arengule.. Kuna internet on nii pikk ja lai, siis on loogiline, et mitte keegi ei saa kunagi kõigest aru, kuidas midagi kindlat teha. Inimeste abiga saame teha enda netielamuse palju sujuvamaks ja kiiremaks. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust intern

  Tugevused: Eestlased oskavad väga hästi erinevate tehnoloogiatega ringi käia, ehk digioskus on hea. Eesti pakub paljusid erinevaid e-teenuseid mida paljudes teistes euroopariikides pole ehk põhimõtteliselt oleme euroopas liidrid IT alal. Eestlased saavad väga lihtsasti ligi enda andmetele. Eestlaste teadlikkus ja oskus kaitsta ennast küberrünnakute vastu on väga hea. Arengukava vaadates on näha, et keskendume väga innovatsioonile, mis aitab meil enda positsiooni innovatsiooni liidrina hoida.   Nõrkused: Eestil on puudus IT-spetsialistidest. Vahepeal oli meedias kuulda ka poliitikutelt lauset, et teeme ülikooli tasuliseks. Kui see peaks kunagi realiseerima, siis oleme veel suuremas hädas kui me praegu oleme. (Viimased 2 lauset oli omaarvamus mitte fakt) Isegi kui meil on palju e-teenuseid, siis nendele ligipääseda on üpris erinev, ei ole ühtset lähenemisviisi. Et me saaksime enda digitaalset võimekust suurendada, läheks meil vaja palju suuri investeeringuid ja Eestil raha nappib. Inte