Professionaalid tööturul (Nädal 8)

 Klassikaline kõrgkoolidiplom

Klassikaline kõrgkoolidiplom võib olla kas bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad. Pea kõigis Eesti ülikoolides on saadaval väga hea haridus ja annavad inimestele hea võimaluse minna edasi õppima või spetsialiseeruma. Aga miks on kõrgkoolidiplom hea? Paljud inimesed juba praegu ütlevad, et ilma kraadita enam nii hästi tööd ei leia. Enamus tööandjad otsivad just inimesi kellel on ülikoolikraad olemas. Ülikoolikraad näitab seda, et inimesel on olnud piisavalt tahtevõimet ja soovi õppida ja just sellist tööjõudu tööandjad otsivad

rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom

Rakendus- ja kutsekõrgkoolid pakuvad väga head spetsialiseerumist mingile kindlale alale. Kui mingi inimene tahab kiiruga tööturule siseneda siis on rakendus- ja kutsekõrgkool on selleks hea valik. Kutsekõrgkoolis on õppekava natukene kitsam kui tavalises ülikoolis aga sellegipoolest pakub väga head haridust. 
Kindlasti on olemas inimesi kes tahavad ülikooli minna aga ei soovi näiteks matemaatikat õppida. Siis saavad need inimesed otse kutsekõrgkooli minna kus saavad keskenduda ainult enda alale.


Erialane kutsetunnistus

Erialane kutsetunnistus (näiteks cisco sertifikaat) aitab tõestada tööturul, et sa oled omandanud mingid kindlad oskused, ja et sa oskad oma eriala. IT maailm on nii kiiresti arenev valdkond, et sertifikaadid võivad näidata, et oskad ajaga kaasas käia ja tunned huvi IT vastu. Sellised sertifikaadid on suureks plussiks kuna tööandjad vaatavad ja otsivad ilmselt kindlat spetsialisti, kes aitaks nende firmal areneda.


kokkuvõte

Erinevad kõrgkoolidiplomid ja kutsetunnistused aitavad inimest tohutult töö leidmisega tööturul. Tööandjad otsivad spetsialiste ja diplomid/tunnistused aitavad neil paremini näha, et inimene sobib neile tööle.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT-analüüs (Nädal 4)

  Tugevused: Eestlased oskavad väga hästi erinevate tehnoloogiatega ringi käia, ehk digioskus on hea. Eesti pakub paljusid erinevaid e-teenuseid mida paljudes teistes euroopariikides pole ehk põhimõtteliselt oleme euroopas liidrid IT alal. Eestlased saavad väga lihtsasti ligi enda andmetele. Eestlaste teadlikkus ja oskus kaitsta ennast küberrünnakute vastu on väga hea. Arengukava vaadates on näha, et keskendume väga innovatsioonile, mis aitab meil enda positsiooni innovatsiooni liidrina hoida.   Nõrkused: Eestil on puudus IT-spetsialistidest. Vahepeal oli meedias kuulda ka poliitikutelt lauset, et teeme ülikooli tasuliseks. Kui see peaks kunagi realiseerima, siis oleme veel suuremas hädas kui me praegu oleme. (Viimased 2 lauset oli omaarvamus mitte fakt) Isegi kui meil on palju e-teenuseid, siis nendele ligipääseda on üpris erinev, ei ole ühtset lähenemisviisi. Et me saaksime enda digitaalset võimekust suurendada, läheks meil vaja palju suuri investeeringuid ja Eestil raha nap...
Lisateave
 Ärivaraline litsents Eelised: 1) EULA võimaldab tarkvara loojal kontrollida tarkvara kasutamist ja levitamist 2) EULA võimaldab tarkvara loojal teenida raha tarkvara müügi või litsentsimisega Puudused: 1) kasutajatel on tarkvara kasutamiseks piiratud õigused 2) Kasutajad ei saa tarkvara muuta ja endale mugavamaks teha Kuna eelistada?: Kui on tegu tarkvaraga millel on eesmägiks kas äri või kaubandus, siis sobiks see kõige paremini, kuna aitab kaitsta autoriõigused ja sissetuleku. Lisaks aitab ära hoida sarnase tarkvara väljatöötamise. GNU GPL Eelised: 1) Võimaldab kasutajatel tarkvara parandada/täiustada 2) Aitab kaitsta originaalset tarkvara 3) Soodustab koostööd ja ühiskasutust Puudused: 1) Kõik muutused mis tarkvarale tehakse tuleb samuti GNU GPL alusel litsentseeritud 2) GPL litsents ei ole ühilduv Apache litsentsiga 3) Väga ranged reeglid Kuna eelistada?: Kui on tahe, et teie tarkvarale tehakse muudatusi/parandusi, ja et selle lähtekood jääks vabaks, siis sobib see kõige parem...
Lisateave

Traditsiooniline meedia (nädal 3)

The Wall Street Journal The wall Street Journal on igapäevane ajaleht New York-is, mille fookus on peamiselt äri- ja finantsuudised. Ajaleht asutati 1889 aastal ja tänaseks on sellest saanud väga lugupeetud ajaleht maailmas. Lugejaid on ajalehel maailmas üle 2,5 miljoni. The Wall Street Journal-is kirjutatakse väga mitmest teemast näiteks: Äri, finants, majandus ja poliitika. Ajaleht on tuntud kui väga "in-depth" akalehena. Ajalehes analüüsitakse sügavuti mis majanduses toimub, mida firmad ja tööstused teevad. Lisaks tuntakse ajalehte ka kui head ülemaailmsete uudiste levitajat. Ajalehel on ka väga tugev "online presence", sellel on oma veebisait ja ka mobiilirakendus, mis pakuvad kiireid uudiseid ja reaalajas uudiste värskendusi. Ajalehel on ka mitmeid spetsialiseeritud väljaandeid, sealhulgas Euroopa väljaanne, Aasia väljaanne ja Ladina-Ameerika väljaanne. Wall street journal kuulub News Corpile mille asutas Rupert Murdoch. Lisaks kõigele on ajaleht võitnud ka mit...
Lisateave