Nädal 10, vaba tarkvara ja autoriõiguste suhe

 Nädal 10

Eben Moglen kirjutas oma 1999. aastal avaldatud artiklis  (Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright) Autoriõigustest. Ta kirjutas seal autoriõigusest ja vabast tarkvarast ja nende kahe võimalikust mõjust autoriõigustele 20 aasta pärast. Nüüd kui on juba üle 20 aasta möödas on päris huvitav vaadata ja mõelda kas Eben Moglen tabas naela pea pihta või mitte.
Eben Moglen uskus, et vaba tarkvara sööb välja autoriõigused, kuna see seab ohtu autoriõigused. Ta uskus ka, et info mis on kaitstud autoriõigustega ei saa vabalt levitada. Loogiliselt mõeldes jah, kui infolevik takistatakse autoriõiguste poolt, siis see seab suuri piiranguid selle info levitamisele, mis võib olla rahvale kasulik.
Nüüd kui vaadata milline maailma praegu on, siis on näha, et autoriõigused pole mitte kuhugi kadunud. Mõnele võib isegi tunduda, et autoriõigused koguvad hoogu. Ma ei taha nüüd väita, et autoriõigused on halvad, kindlasti mitte. Autoriõigused aitavad kaitsta originaalteost (originaalset infot). 
Vabatarkvara on kindlasti seadnud mingeid tõkkeid autoriõigustele, näiteks viimasel ajal on väga populaarseks saanud avatud lähtekoodiga tooted mis võivad tekitada küsimusi kes on tegelikult algse teose omanik.
Võib öelda, et nii mõneski idees on Eben Moglenil õigus olnud. Vabavara on kindlasti tekitanud autoriõigustele tõkkeid (näiteks avatud lähtekood). Eben Mogleni artikkel annab päris hea idee, kuidas vabavara on ja võib mõjutada autoriõiguseid. Kuna aeg läheb koguaeg edasi, infolevik ainult suureneb, siis keegi ei tea mis võib tegelikult autoriõigustega juhtuda, ehk suur võitlus vaba tarkvara ja autoriõiguste vahel on siiani veel väga aktuaalne. Inimkond ei tohi ära unustada, et need mõlemad on vajalikud meie ühiskonnale ja neid tuleb hoida. Autoriõigus kaitseb originaalteoseid ja originaalset väljendamist, vaba tarkvara kaitseb kasutaja õigusi ja tagab, et tarkvara jääks ka edaspidi vabaks. Nende kahe vahel tuleb leida tasakaal.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vaba tarkvara ja autoriõiguste "võitlus" on siiani väga aktuaalne ja me ei tea milline võib olla olukord 20 aasta pärast. Eben Mogleni artikkel annab meile perspektiivi nende kahe tulevikule. Artiklis on ka välja toodud erinevaid viise kuidas autoriõigustega ringi käia. Vaba tarkvara on alati mõjutanud autoriõiguste liikumist ja selle mõistmist, seega tuleb olla ise valvas. Kõike olulisemaks pidas Eben Moglen just seda, et tuleb leida see kuldne tasakaal nende kahe vahel, kuna see tagab kõigile turvalisuse ja õigluse.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Turvariskid (Nädal 14)

 Üheks suurimaks IT-turvariskiks on nõrgad paroolid kuna neid on lihtne ära arvata või murda, võimaldades volitamata juurdepääsu tundlikele süsteemidele. Selle riski minimaliseerimiseks tuleks arvestada Kevin Mitnick valemi kõigi kolme komponendiga: Tehnoloogia, koolitus ja poliitika. Tehnoloogiat saab kasutada, et muuta paroolinõudeid tugevdada, näiteks minimaalne pikkus ja keerukus. Saab ka tuvastada volitamata juurdepääsukatseid ja nende ennetamine, näiteks lukustades konto peale kindlat arvu ebaõnnestunud sisselogimiskatseid. Et turvalisus oleks veelgi parem tuleks kindlasti rakendada mitmefaktorilist autentimist. Koolitus on oluline, kuna see aitab kasutajatel mõista tugevate paroolide tähtsust ja aitab neil aru saada kuidas paroole välja mõelda. Inimesi tuleks harida heade tavade osas, näiteks kasutades kombinatsiooni suur- ja väiketähed, numbrid ja erimärgid. Lisaks tuleks õpetada inimestele, et ei tuleks kasutada sünnipäevi või lemmikloomanimesi. Poliitika kehtestab suunised pa
Lisateave

IT juhid ja nende rollid (Nädal 9)

 Steve Jobs - Juht, arengumootor Steve Jobs oli üks Apple'i kaasasutajatest. Koos Steve wozniakiga tahtsid nad, et Apple oleks vägagi edukas. Sellel oli Steve jobsil suur roll. Steve jobs oli väga nõudlik. Ta seadis tihti oma alluvatele väga kõrged ootused ja oli tuntud oma halastamatuse poolest. Ta nõudis ainult parimat ja ei leppinud vähemaga. Steve jobs oli ka väga innovatiivne. Ta otsis pidevalt viise ja võimalusi oma toodete ja teenuste parandamiseks ja kuna ta on suur visionäär, nägi ta tulevikku ette mida teised teha ei suutnud. Steve Jobs oli väga pühendunud oma ettevõttele ja oma missioonile. Ta tundis suurt huvi tehnoloogia ja oma toodete vastu ja ta lihtsalt tahtis neid maailmaga jagada. Ta pidevalt inspireeris oma meeskonda, kliente võlus ta oma entusiasmi ja emotsionaalsusega.                                                                                                        Ta oli lihtne. Ta püüdis saavutada seda kuldset keskteed, et tema tooted oleksid väga lihtsa
Lisateave