Nähtused interneti ajaloos (Nädal 2)

 Gopher

Gopher oli 1991 aastal loodud rakenduskihil töötav protokoll millega sai ligi veebi serveritele ja andmebaasidele läbi interneti. Gopher oli üks esimesi andmete/failide ligipääsemise protokolle mis töötas TCP/IP võrgu kaudu. Selleks, et failidele ligi pääseda pidid failid olema salvestatud menüüpõhises hierarhias Gopher-serveris, mida sai avada ainult gopher-ühilduva kliendi brauseriga. Algselt toetas Gopher ainult tekstipõhist faili/dokumenti ligipääsu aga hiljem lisati toetus ka mõnele pildiformaadile näiteks GIF ja JPEG.
Gopheri järeltulija oli HTTP protokoll ja nüüd on Gopher vähem kasutatud. Gopheri andmebaasidele ja serveritele saab ligi ainult kahe veebibrauseri kaudu, nendeks on Veronica ja Jughead.

Diskett


Diskett oli 1967 aastal IBM poolt välja töödatud üks esimesi andmekandjaid. Neid oli saadaval erineva suurustega, kuid kõige tavalisemad olid 3.5-tollised diskid, mille mälu oli tavaliselt 1,44 MB. Siiski olid need väga kallid kuna see oli üks esimesi andmesalvestus tehnoloogiaid mis oli ringi liigutatav.
Algselt kui Diskett leitutati, ei saanud kasutajad nendele andmeid kirjutada, mitte nagu CD-ROM-ile.
Esimeste Diskettide mälu oli ainult 80KB aga hiljem mahutasid nad palju rohkem. Esimesed Diskettid olid päris suured (8 tolli), aga mida rohkem tehnoloogia arenes, seda väiksemaks diskettid läksid. Järgnesid 5.5 tollised diskettid ja lõpuks 3.5 tollised diskettid.

Nüüd paar disketti miinust ja plussi

Disketti Miinused:
1) Kiirus - disketti andmete edastus oli väga väga aeglane võrreldes tänapäeva tehnoloogiatega.
2) Mälu - Disketti mälu oli väike

Disketti Plussid:
1)Teisaldatavus - Kuna Diskett oli siiski üpris väike sai seda lihtsasti ringi liigutada
2) ühilduvus -  1990ndatel polnud paljudel arvutitel cs või dvd draivi aga paljudel oli Disketti draiv. Seega oli lihtne andeid ühest arvutist teise tõsta.


Viited:
https://www.techopedia.com/definition/5360/gopher
https://www.javatpoint.com/what-is-a-floppy-disk

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT-analüüs (Nädal 4)

  Tugevused: Eestlased oskavad väga hästi erinevate tehnoloogiatega ringi käia, ehk digioskus on hea. Eesti pakub paljusid erinevaid e-teenuseid mida paljudes teistes euroopariikides pole ehk põhimõtteliselt oleme euroopas liidrid IT alal. Eestlased saavad väga lihtsasti ligi enda andmetele. Eestlaste teadlikkus ja oskus kaitsta ennast küberrünnakute vastu on väga hea. Arengukava vaadates on näha, et keskendume väga innovatsioonile, mis aitab meil enda positsiooni innovatsiooni liidrina hoida.   Nõrkused: Eestil on puudus IT-spetsialistidest. Vahepeal oli meedias kuulda ka poliitikutelt lauset, et teeme ülikooli tasuliseks. Kui see peaks kunagi realiseerima, siis oleme veel suuremas hädas kui me praegu oleme. (Viimased 2 lauset oli omaarvamus mitte fakt) Isegi kui meil on palju e-teenuseid, siis nendele ligipääseda on üpris erinev, ei ole ühtset lähenemisviisi. Et me saaksime enda digitaalset võimekust suurendada, läheks meil vaja palju suuri investeeringuid ja Eestil raha nap...
Lisateave
 Ärivaraline litsents Eelised: 1) EULA võimaldab tarkvara loojal kontrollida tarkvara kasutamist ja levitamist 2) EULA võimaldab tarkvara loojal teenida raha tarkvara müügi või litsentsimisega Puudused: 1) kasutajatel on tarkvara kasutamiseks piiratud õigused 2) Kasutajad ei saa tarkvara muuta ja endale mugavamaks teha Kuna eelistada?: Kui on tegu tarkvaraga millel on eesmägiks kas äri või kaubandus, siis sobiks see kõige paremini, kuna aitab kaitsta autoriõigused ja sissetuleku. Lisaks aitab ära hoida sarnase tarkvara väljatöötamise. GNU GPL Eelised: 1) Võimaldab kasutajatel tarkvara parandada/täiustada 2) Aitab kaitsta originaalset tarkvara 3) Soodustab koostööd ja ühiskasutust Puudused: 1) Kõik muutused mis tarkvarale tehakse tuleb samuti GNU GPL alusel litsentseeritud 2) GPL litsents ei ole ühilduv Apache litsentsiga 3) Väga ranged reeglid Kuna eelistada?: Kui on tahe, et teie tarkvarale tehakse muudatusi/parandusi, ja et selle lähtekood jääks vabaks, siis sobib see kõige parem...
Lisateave

Traditsiooniline meedia (nädal 3)

The Wall Street Journal The wall Street Journal on igapäevane ajaleht New York-is, mille fookus on peamiselt äri- ja finantsuudised. Ajaleht asutati 1889 aastal ja tänaseks on sellest saanud väga lugupeetud ajaleht maailmas. Lugejaid on ajalehel maailmas üle 2,5 miljoni. The Wall Street Journal-is kirjutatakse väga mitmest teemast näiteks: Äri, finants, majandus ja poliitika. Ajaleht on tuntud kui väga "in-depth" akalehena. Ajalehes analüüsitakse sügavuti mis majanduses toimub, mida firmad ja tööstused teevad. Lisaks tuntakse ajalehte ka kui head ülemaailmsete uudiste levitajat. Ajalehel on ka väga tugev "online presence", sellel on oma veebisait ja ka mobiilirakendus, mis pakuvad kiireid uudiseid ja reaalajas uudiste värskendusi. Ajalehel on ka mitmeid spetsialiseeritud väljaandeid, sealhulgas Euroopa väljaanne, Aasia väljaanne ja Ladina-Ameerika väljaanne. Wall street journal kuulub News Corpile mille asutas Rupert Murdoch. Lisaks kõigele on ajaleht võitnud ka mit...
Lisateave